Vasa muuseum

Eesti

Vasa on maailma ainuke säilinud 17. sajandi laev. Kuna 95 protsenti laeva originaalosadest ja sadadest puitskulptuurornamentidest on säilinud, kujutab Vasa endast unikaalset kunstiväärtust ja ühte maailma populaarsematest turismisihtmärkidest.

Laeva eksponeeritakse selleks spetsiaalselt Stockholmi ehitatud muuseumis, kus asub veel üheksa seotud väljapanekut, rikkaliku valikuga kauplus ning kõrgema kvaliteediklassiga restoran. Vasa filmi võib jälgida kuueteistkümnes keeles. Vasa muuseum meelitab külastajaid ligi enam kui ükski teine Skandinaavia muuseum. Stockholmi tasub külastada ka üksnes Vasa pärast.

VASA UPUB

Stockholmi sadamast väljus 10. augustil 1628 merele suur sõjalaev Vasa. Äsja valminud Vasa oli saanud nime valitseva Vasa dünastia järgi. Selle piduliku sündmuse tähistamiseks anti saluut laeva külgedel olevatest kahuriluukidest.

Kui võimas laev hakkas aeglaselt väljuma sadama sissepääsust, tuli korraga tugev tuuleiil. Vasa kaldus korraks küljele, kuid taastas õige asendi. Juba järgmine tuuleiil kallutas laeva tugevalt uuesti. Vesi paiskus avatud kahuriluukidest sisse. Vasa vajus põhja ja viis endaga hauda vähemalt 30, aga võib-olla ka 50, laeva 150st meeskonnaliikmest. Võttis aega 333 aastat, enne kui Vasa nägi uuesti päevavalgust.

TAASAVASTAJA

1950ndate aastate alguses alustas eraettevõtjast uurija Anders Franzén Vasa laeva otsinguid. Juba lapsepõlvest alates olid teda huvitanud laevavrakid, mida oli palju ta Stockholmi saarestikus asunud vanematekodu läheduses. Läänemere vähese soolasusega veed ei ole soodsad laevaussile Teredo navalis, mis hävitab puidust vrakke soolases vees. Anders Franzén mõistis selle fakti olulisust
Läänemerre jäänud laevade puhul ja 1956. aastal avastaski ta Vasa asukoha.

OMA AJA KOHTA LIIGA SUUR

Vasa ehitati Stockholmis hollandlasest laevameistri Henrik Hybertssoni juhendamisel. Tal olid abiks puusepad, tislerid, maalrid, klaassepad, purjemeistrid, sepad ja paljude teiste elualade esindajad. Vasal töötas kokku enam kui nelisada inimest.

Laev ehitati Rootsi kuninga Gustav II Adolfi käsul. Ehitustööd kestsid umbes kaks aastat. Laeval oli kolmemastiline, kümne purjega, mõõtmed 52 meetrit mastitipust kiiluni ja 69 meetrit vööritäävist ahtrini ning kaalus 1200 tonni. Valmimisel oli see üks maailma võimsamatest laevadest.

MIS LÄKS VILTU?

Tänapäeval oskame me täpselt välja arvutada, kuidas konstrueerida meresõidukindlaid laevu. 17. sajandil kasutati mõõtmetabeleid, mille aluseks oli võetud varasem töökindluse kogemus. Tolleaegsetest dokumentidest teame, et Vasa tööjooniseid muudeti peale laeva ehitustööde algust.

Kuningas tahtis, et laeval oleks enam kahureid, kui tavaliselt. See aga tähendas, et laeva jaoks valitud mõõtmed enam ei sobinud ja laeva süvis ei olnud vastavuses. Ehitati kaks kahuridekki, mis muutsid laeva ülaosa oli liiga suureks. Laeva ballastiks täideti põhi suurte kividega, mis pidid hoidma laeva vees tasakaalus. Kuid Vasa ülaosa oli liiga raske ja 120 tonnine ballast ei olnud piisav.

MIKS VASA EHITATI?

Vasast pidi saama Rootsi Laevastiku kõige tähtsam laev. Laeval oli 64 kahurit, enamik neist 24 naelased (kahurikuulid kaalusid 24 naela või enam kui 11 kg). Rootsi laevastikus oli umbes kakskümmend sõjalaeva, kuid mitte ühelgi neist ei olnud sedavõrd palju ega sedavõrd raskeid kahureid, kui Vasal.

Vasa oleks ilmselt purjetanud Poolasse, mis oli tollel ajal aastaid olnud Rootsi vaenlane number üks. Poolat valitses sel ajal kuningas Sigismund, kes oli Rootsi kuninga onupoeg (neil oli ühine vanaisa). Sigismund oli kunagi Rootsi regent - asevalitseja, kuid ta lükati katoliku usu pärast kõrvale.

PEALE VASA ÜLESTÕSTMIST

Peale mitmeaastaseid ettevalmistusi tõsteti Vasa üles 24. aprillil 1961. Nüüd oli ülesandeks laeva konserveerimine. Sedavõrd kaua vee all olnud vrakki tuli hakata töötlema. Kardeti, et puit võib praguneda ja puruneda.

Esialgu piserdati Vasat veega, kuni eksperdid püüdsid välja töötada sobivat konserveerimismetoodikat. Konservandiks valiti polüetüleenglükool (PEG), veeslahustuv vahataoline aine, mis imbub aeglaselt puitu ja asendab vett. PEGga töötlemine kestis palju aastaid.

SKULPTUURID

Vasa ümbrusest leiti üle 14 000 lahtise puiteseme, sealhulgas 700 skulptuuri. Need konserveeriti eraldi ja asetati seejärel tagasi oma esialgsetesse asukohtadesse laeval. Seda ülesannet lahendati nagu mosaiikmõistatust.

Seitsmeteistkümnenda sajandi laevad ei olnud ainult sõjamasinad, vaid ujuvad paleed. Päästetud skulptuuridel olid ka kullakihi ja maalingute jäljed. Kaasaegsed analüüsid näitavad, et oli kasutatud eredaid värvitoone punasel tagapõhjal. Skulptuurid kujutavad lõvisid, piiblitegelasi, Rooma keisreid, mereelukaid, Kreeka jumalaid ja palju muud. Nende eesmärgiks oli ülistada Rootsi kuningat ja olla tema võimu, kultuuri ja poliitiliste ambitsioonide väljenduseks.

MILLINE ON VASA SEISUND PRAEGU?

Vasa säilitamine ja hooldamine on pidevalt jätkuv ülesanne. Laeva säilimine sõltub eelkõige kliima stabiilsusest. Sel ajal kui vrakk oli vee all, sõi rooste raudpoldid läbi ja muutis tammepuidu mustaks.

Lõpuks hoidsid laeva koos ainult puidust ühendustapid. Vees leiduva saasteained sisaldasid suures koguses väävlit, mis tungis puidu sisse.  Tänapäeval moodustab väävel hapnikuga reageerides väävlisisaldusega happeid. Hape kahjustab puitu, kuid on muuseumi külastajatele ohutu. Vasa pikaajalise konserveerimise alased uurimustööd jätkuvad.

VASA AJAMASIN

Vasa uppumisel jäi aeg seisma. 1961. aastal päästeti 17. sajandist alates puutumatult seisnud väärtus. Igal üksikul tuhandetest taastatud esemest on rääkida oma lugu. Nende esemete hulgas on meeskonnaliikmete luud, nende asjad ja laeva sisseseade.

Vasa põhjas asuva muda seest leidsid päästjad kuus purje, mida õnnetuse toimumise ajal ei kasutatud.  Need on maailma kõige vanemad säilinud purjed ja need olid enne konserveerimist õrnad nagu ämblikuvõrk. Leidude teaduslik uurimine jätkub. Muuseumi eksponaatide hulgas on palju unikaalseid esemeid, mis äratavad ellu möödunud aegu ja selles elanud inimesi.

VASA MUUSEUMI KÜLASTAMINE 

Avatud

2. jaanuar – 31. mai ja 1. september – 30. detsember kl 10.00-17.00, kolmapäeviti 10.00-20.00 
(restoran Vasa 10.00-16.00) 

1. juuni – 31. august 8.30-18.00 
(restoran Vasa 9.30-17.30)

31. detsember 10.00-15.00
(restoran Vasa 11.30-14.00)

Suletud 1. jaanuar, 23. – 25. detsember

Sissepääs

Täiskasvanud 130 SEK
Lapsed (0–18 eluaastat) 0 SEK
Üliõpilased (ID esitamisel) 100 SEK

Inglisekeelse giidi saatel toimuvad ekskursioonid mitu korda päevas.
Ekskursioone enam kui 9liikmelistele gruppidele tuleb ette tellida.
Vasa filmi näidatakse inglisekeelse tekstiga iga päev üks kord tunnis.
Esitusi teistes keeltes saab ette tellida.
Ettetellimise meiliaadress: bokningen.vasa@smm.se

Kuidas jõuda Vasamuuseumi

Muuseum asub Djurgårdeni saarel, jäädes Djurgårdsbroni sillast paremale.
Muuseumi aadress on Galärvarvsvägen 14, Stockholm. Muuseum on Stockholmi keskraudteejaamast 30-minutilise ja Karlaplani metroopeatusest 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel.
Muuseumini viib tramm nr 7 peatusest Sergels torg/Hamngatan, väljumispeatus Nordiska museet/Vasamuseet.
Bussiga nr 69 on võimalik muuseumini jõuda Stockholmi keskraudteejaamast või peatusest Sergels torg, väljudes peatuses Djurgårdsbron.
Karlaplani peatusest väljuv buss nr 44 viib muuseumini, kui väljute peatuses Nordiska museet/Vasamuseet.
Muuseumi on võimalik sõita ka praamiga, mis väljub Djurgårdeni saarele kesklinnast peatusest Slussen/Gamla stan ja suvehooajal väljub praam ka peatusest Nybroplan. 

Djurgården

Djurgårdeni saar oli kunagi kuninglik jahiala, praegu on see Stockholmi südalinnas asuv fantastiline puhke- ja meelelahutuspiirkond, mis igaaastaselt võtab vastu miljoneid külastajaid. Selle atraktsioonide hulka kuuluvad maailma esimene vabaõhumuuseum Skansen, laste poolt armastatud Astrid Lindgreni
raamatute kangelastega Junibacken, lõbustuspark Gröna Lund, Vasa muuseum ja paljud teised.

Ekskursioonibussid

Muuseumi juures on ekskursioonibusside parkla.

Sõiduautod

Parkimine Djurgårdenis on raskendatud. Lihtsam on parkida enne
silda — Strandvägenil või Narvavägenil.