Vasamuseav

Sámegielat

Vasa le värálda ájnna 1600-lågo háksa. Ieme åsijs le ienep gå 95 % ájn ájmon ja dat la hiervvidum tjuohtelågo girjadum skulptuvraj. Vasa le sierralágásj árvulasj dájda ja värálda åvdemus gehtjadusájs akta. Háksa vuoseduvvá sierra tsieggidum musean Ståhkhålman. Vasa birra li aktse sierralágásj vuosádusá, boargál juohkkalágásj gálvoj ja resturaŋŋga ájvan bårrusij. Vuosadusá li juohkka biejve musea sinna. Filmma Vasa birra gávnnu 16 giellaj. Vasamusea le Skandináva
ienemusát guossidum musea. Árvvo le ber Vasa diehti mannat Ståhkhålman.

VASA VUOJUI

Dalle10 b. borgemanus 1628 galggai stuora soahtedámpa borjjastit ja guđit Stockholma stáffu. Lei jur ođas ja oažžon Vasa nama dalá ráđđejeaddji Vasa-máttu nammasaš vearjugalppa maŋis. Kanåvnå vuojnnujin rájgij tjadá ramoj milta ja dajs salutav vuotjeduváj. Alvvás vuolgos galgaj ávvoduvvat!

Stuorra háksa bårjåstij suojmma hámna njálmudagá vuosstáj. Hähkkat biekkastij ja Vasa vábbalij, valla tsieggij ietjas. De vat biekkastij ja háksa rámoj nali sjattaj. Tjáhtje álgij rabás kanåvnnårájgij tjadá bårssjot. Vasa vuojoj. Bájken 150 ulmutjijs
háksan  jábmin binnemus 30 valla ihkap nåv moattes gå 50. Galgaj vihpat 333 jage åvddål gå Vasa vaden vuojnij biejve tjuovgav.

ÅTSÅDIDDJE

Priváhtaåtsådiddje Anders Franzen álgij Vasav åhtsåt ållu 1950-lågo álgon. Mánnárájes lij juo tjavgga mielloduvvam vuodjum vadnasijs ma gávnnujin bajássjaddamsaje ålggolin Ståhkhålma merragáddebájken. Háksamádo (Teredo Navalis), mij bårrå muorav värálda ábijn, ij Lullemera såjdes tjátjen soabtso. Anders Franzena árvvedij gå dát mádo ij Lullemeran gávnnu de máhttá stuor hávsajt danna gávnnat. Anders Franzen 1956 gávnaj Vasav.

STUORRE ÁJGGÁSATTJAT

Henrik Hybertsson hollánda háksabidtjára tjuottjodime baktu Vasa bidtjiduváj Ståhkhålman. Vähkkáj lidjin dimbarålmmå, snihkkára, gåvvådájddára, mállára, glássamässtára, bårjåsgoarro, smirjjára ja moaddása ienebu - ålles 400 ulmutja.

Svieriga gånågis Gustav II Adolf lij oasste. Guokta jage gihtjin gå Vasav bidtjijin. Vasan lidjin gålmmå sivlo, máhtij lågev bårjjåsa adnet. 52 mehtera miehttij badjusis gihtta mielggasij, 69 mehtera guhkke ja diettij 1200 tånnå. Akta fámulasj bidtjidum hávsajs lij gå háksa lij gárves.

MANEN VASA VUOJOJ

Merraanedahtte sjattatjit uddni máhttá tjårggisláhkáj riehkknit gåktu háksa galggá bidtjiduvvat. 1600-lågon adnin sadjáj mihttatabellajt gåktu buorrelágásj háksa luluj bidtjiduvvat. Oabme tjállagijs máhttá vuojnnet gåktu plána ietjájduvvin gå bidtjik juo li álgedum.

Gånågis sidáj ienep kanåvnåjt gå mij lij iemelágásj. Mihta ma aneduvvin Vasaj ettjin des hieba ja vierttijin gähttjalit vat. Vasa bidtjiduváj allagin bajelt, guovtij sisibidtjidum låbdå kanåvnåjda. Ihkeven stuorra gierge, låssådahka, biejaduvvin vuolemussaj háksaj vaj galgaj duolla tjáhtjen gåbddot. Valla Vasa sjattaj ilá låssåk bajelt ja låssådahka 120 tånnåj ij lim nuoges.

MANEN VASA BIDTJIDUVÁJ

Vasa jahkedahtte galgaj ájnnasamos háksan svierig merradoarrohávsajs sjaddat. Vadnasa sinna lidjin 64 kanåvnå, ienemusá kanåvnnåluodajda 24 pundaj (ienebusj gå 11 kilo). Svierigin lidjin guoktalåk doarroháksa valla ällim avtanik nåv edna ja låssa kanåvnå degu Vasa.

Vasa lij jáhkedahtte Polenij ájn bårjåstit, vasjulasj moatte jage rájes. Polenin gånågis Sigismund stivrrij, svieriga gånågisá lávve. Daj guokta gånågisájn lij sämmi ádjááddjá ja Sigismund lij gånågis Svierigin årrum valla lij hähttum guodet tråvnåv katolalasj jáhko diehti.

GÅ VASA BAJÁS VALDEDUVÁJ

Vasa tjáhtjegierragav dåjij 1961vuoratjismáno 24 b. moadda jag gárvedimij mangel. De lij vil Vasav ábbjat. Háksa mij lij tjátjen årrum nåv mälggadav ij máhte dåmadahti báhtset. Muorra luluj ájge milta luottanit ja smållånit.

Vuorddemin ássjedåbddij tjoavddusav gåktu hávsav galggá vuorkudit, Vasa vuostatjin tjátjijn dåjdeduváj. Vuorkudimdálkas majt válljijin lij polyetylenglykol (PEG) muhtemlágásj oalljadagos mij giello. Måttijt jagijt PEG oattjoj muoras njamáduvvat ja suojmma tjátjev målssot.

SKULPTUVRA

Vasajn aktan gájoduvvin ienep gå 14000 luovas muorrabiehke i.s. 700 skulptuvra. Biehke vuorkkiduvvin sierralakkoj ja bårdoduvvin ruoptot hávsa nali, ihkeven hiebadimbarggo.

1600-lågo doarrohávsa ällim ber doarromasjijna, da lidjin aj härvvás huodnaha ma gåbddon. Ådågájodum skulptuvrajn diehttujin merka gålles ja bájnos. Dálásj guoradime vuosedi skulptuvra lidjin fábmogis bájnoj sihkodum, muhtem mieres gållijn gåbtjådum. Duohke lij ruoppsat årrum. Skulptuvra li lädjána, rámát mieluna, roma tjäjssára, merraviessoga, grehka jubmela ja vil ienebu. Hiervvidime svieriga
gånågisáv härlugin dagáduhttin ja nanosduhttin suv fábmogisvuodav,
lärdukvuodav ja politihkalasj ájggomusájt.

GÅKTU LE VASA VIDJURA UDDNIŊ

Barggo doarjjot ja vuorkudit Vasav avtelt joarkká. Vuorkudibmáj le nanos klimáhta hármmis ájnas. Ájge tjadá bådnen návle ruosstun ja gáhtun ja ekamuorra tjáhpoj ruovdes. Vuodjom háksa aktijaneduváj maŋgemus muorratjådij. Ruge tjátjen rievddaduvvin i.s rissjan massta dálla gávnnu stuor sálláhin muoran. Rissja vuohtju ålgus ja aktiduvvá oksygenajn. Rissjasuvrre sjaddá mij muorraj ij le buorre valla ij le vádálasj dunji gut museav guossida. Åtsådibme joarkká gåktu Vasav guhkesájggásattjat galggá vuorkudit.

VASA ÁJGGEMÁSJIJNNA

Ájgge ganugij vadnasa sinna gå háksa vuojoj. 1961 oasse duohtatak 1600-lågos gájoduváj.Tuvsanlågo gávnnusa ma gájka giehtto ietjas histåvråv ihtin tjuovga åvddåj. Dánna gávnaduvvin goappátjagá dáktebátsidisá ulmutjijs ja sijá åbmudagá ja hávsa nävo.

Vasa bådnen smálje ja dibága siegen gávnnujin guhtta bårjjåsa ma ällim håhkkånimen biejadum. Lidjin rasje gå hievneviermme valla dálla li vuorkoduvvam. Li värálda oabmásamos vuorkudum bårjjåsa. Åtsådibme gávnnusij birra joarkki avtelt. Musea vuosádusá vuosedi sierralágásj gávnnusijt ja viessudahttá ietjá ájgev ja dallusj ulmutjijt.

VASAMUSEAV GUOSSIDIT

Rabás ájge

ådåjakmáno 2 b. – moarmesmáno 31 b. ja ragátmáno 1 b.– javllamáno 30 b.
10.00-17.00, gasskavahko 10.00-20.00
(Vasabårråmsadje 10.00-16.00)

sjnjilltjamáno 1 b.– bårggemáno 31 b.
8.30-18.00
(Vasabårråmsadje 9.30-17.30)

javllamáno 31 b.
10.00-15.00
(Vasabårråmsadje 11.30-14.00)

Dahpadum 1.1 ja 23-25.12

Hátte

Ållessjattuga 130 SEK
Máná (0-18 jage) 0 SEK
Studenta (legitimásjåvnåjn) 100 SEK

Vuosedime ieŋŋgisgiellaj dagáduvvi huodnaha sinna moaddi juohkk
biejve.

Vuosedibme juohkusij ienep gå 9 ulmutja vierttiji åvddålin diŋgoduvvat.

Filmma Vasa birra ieŋŋgis tekstajn vuoseduvvá bäjvvásattjat akti tijman.
Filmma moatte giellaj máhttá aj åvddålin diŋgoduvvat e-påvsstå
bokningen.vasa@maritima.se .

Nåvti gávna Vasamuseaj

Musea l suollun Djurgården, rievtudij maŋŋel Djurgårdsbron. Guossidimadrässa l Galärvarvsvägen 14 Stockholm Vádtset Stockholma guovddelisstasjåvnås (30 minuvtta) jali metros Karlaplan (10 minuvta). Spårvaŋŋa 7 Sergels torgas/Hamngatanis  ganudahkaj Nordiska musea/Vasamusea. Bussa 69 Stockholma guovddelisstasjåvnås jali Sergels torgas ganudahkaj  Djurgårdsbron. Bussa 44 Karlaplanas ganudahkaj  Nordiska musea/Vasamusea. Färjjo Djurgårdenij Slussas/Gamla stanas ja giesen aj Nybroplanas.

Djurgården

Suoloj, dålen gånågis bivddoednam, uddni le mihtos hávskudallam-ja suohtastallamguovddo gassko Ståhkhålman. Djurgården le badjel tjuohte jage Ståhkhålma viesájdiddjij ruodna herlugis sadje årrum. Miljåvnå ulmutja diehki båhti juohkka jage. Dánna gávnnu i.s. värálda vuostasj ålggoádjemmusea, Skansen, Subtsashuonaj  Junibacken Astrid Lindgrena árvon anedum subtsasniera, Gröna Lunda tivoli, Vasamusea ja moadda ietjá loaggem hávskadisá. 

Turisstabussa

Turisstabussaparkerim gávnnu musea ålggolin.

Bijlajn

Parkerimsaje Djurgårdenin li åbbå binná. Parkerimmáhttelisvuoda gávnnuji bråvnå åvddåla, Strandvägena ja Narvavägena milta

.